Korporatsioon Fraternitas Liviensis on eesti soost meesüliõpilasi ühendav organisatsioon, koondades üliõpilasi ja vilistlasi igas vanuses. Üliõpilased on korporatsioonis jagunenud tegevkonventideks, vastavalt Tartus ja Tallinnas. Pärast üliõpilaspõlve koondab liikmeid vilistlaskogu. Korporatsioon Fraternitas Liviensis on eluaegse liikmeksoleku põhimõttega organisatsioon.
Korporatsiooni Fraternitas Liviensis liikmeteks on tänapäeval ligikaudu 200 eesti meest üle maailma. Põhiline ja aktiivne tegevus toimub Eestis, kuid vilistlaskogu koondised tegutsevad ka USAs ja Kanadas. Liviensis'ed omavad konvendikortereid Tartus Jakobi mäel ja Tallinnas Kadriorus. Korporatsioon tegutseb aktiivselt noorte tudengite arendamisel, nii akadeemiliste kui ka lihtsalt seltskondlike ürituste korraldamisel. Koostöö on tihe teiste üliõpilasorganisatsioonidega Eestis ja ka naabermaade tudengiorganisatsioonidega: 1935. aastal sõlmiti sõprusleping Helsingis tegutseva üliõpilasorganisatsiooniga Keskisuomalainen Osakunta, 1993. a. sõlmiti kartell-leping Riias tegutseva korporatsiooniga Fraternitas Livonica ja 1995. a. Jelgavas (Läti) tegutseva korporatsiooniga Ventonia.
Fraternitas Liviensis loodi aastal 1918 seitsme farmaatsiateaduse tudengi poolt ja kahekümne aastaga kasvas see ca 300-liikmeliseks, muutudes arvestatavaks ja omanäoliseks organisatsiooniks teiste omaaegsete korporatsioonide kõrval. Eesmärk oli esialgu koondada oma eriala (farmaatsiateaduse) tudengeid ja arendada tulevaste kolleegidega tihedaid suhteid korporatiivses vormis. Üsna pea sai selgeks, et erialakeskne organisatsioon ei suuda kasvada vajalikul määral, liikmelisuse taotlejaid oli ka teistest teaduskondadest. Nii muudeti 1925. aastal Fraternitas Liviensis üldilmeliseks ehk lubati liikmeteks kõikide erialade meestudengeid. Sellele järgnes liitumine Eesti Korporatsioonide Liiduga 1930. aastal.
Kui Tallinnas avati Tallinna Tehnikaülikool ja Tartus õppinud tehnikateaduskonna tudengid sinna läksid, asutati 1936. a. Tallinnas Fraternitas Liviensise osakond. Kahjuks 1940. aastal keelustati korporatsioonide tegevus Eestis. Varad peideti vilistlaste kodudesse või anti hoiule muuseumitesse. Liviensis'te (nagu ka kõikide teiste Eesti üliõpilasorganisatsioonide) aktiivne tegevus pidi jätkuma eksiilis või varjatult Eestis. 50 aastat hoidsid endised tudengid Eestis ja välismaal Fraternitas Liviensise traditsioone, et 1988. aastal need edastada noortele tudengitele Tartus, kes soovisid taastada korporatsiooni Fraternitas Liviensis tegevuse. 29. detsembril 1988 peeti taasasutamiskoosolek Tartus ja pool aastat hiljem (6. mai 1989) taastati tegevus ka Tallinnas.
Korporatsioon on loomult kinnine organisatsioon ja keskendub eelkõige oma liikmetele. Iganädalased kolleegiumid noorliikmete arendamiseks, ühised arutelud erinevate erialade tudengite ja vilistlaste vahel, üksteise vaimne ja moraalne toetamine on korporatsiooni peamiseks tegevuseks. Korporatsiooni eesmärk tänapäeval on sama mis 1918. aastal – arendada noortest tudengitest täisväärtuslikud, edasipüüdlikud ja head mehed ning kodanikud. Sellise tegevuse tulemuseks on liikmed, kes on ühiskonnas aktiivsed teadlased, kultuuriinimesed, riigivalitsejad ja ka äriinimesed. See ongi frater liviensis'te suurim panus nii Eesti riigi ja ühiskonna arengusse kui ka ülemaailmselt.
Pea neli inimpõlve frater liviensis'eid on oma rada käinud. Hea on teada, et eelkäijatega on meid sidumas ühtne identiteet: see paeluv, akadeemiliselt väljapeetud, kuid samas ka bravuurne ja kohati nooruslikult tormakas korporatiivne vaim. See vaimne side ulatub üle aja ja põlvkondade. Selle tähenduse edasiandmiseks sõnadest ei piisa, seda on võimalik üksnes kogemuse kaudu hoomata ja mälestustes esile manada.
Käesolev kodulehet annabki ülevaate korporatsioonist tänapäeval ja teeb ka väikese ekskursi ajalukku.
