Kesk-soome osakond

Kesk-Soome osakond (KSO - Keskisuomalainen Osakunta) on üliõpilasorganistasioon, mis asutati 3. märtsil 1931 aastal, kui Hämäläis-Osakunta ridadest eraldus grupp Kesk-Soome päritolu tudengeid, ja lõi oma organisatsiooni. KSO on peamiselt koondanud Kesk-Soome maakonnast pärit üliõpilasi kes on tulnud Helsinki ülikooli õppima. Samas on märkimisväärne arv liikmeid ka väljapoolt maakonda. Organisatsioonil on Vilistlaskogu, mis koondab endas õpingud juba lõpetanud liikmed.

Fraternitas Liviensise poolseteks sõpruslepingu mõtte algatajateks on 30-ndate alguse konvendi seenior vil! Leo Koppel (†) ja vil! Evald Elman (†). Mõtte teostamisele tuli soomepoolselt abiks KSO stipendiumi Eesti Korporatsioonide liidule, mis võimaldas eestlastel õppida Jyväskylä suveülikoolis. Stipendiaadina viibis Jyväskyläs 1934 a. vil! Evald Elman (†), kes lõi esimesed kontaktid kahe organisatsiooni vahel. Esimesele kontaktile järgnesid teised, mis kujunesid välja isiklikeks sõprussidemetekeks kahe organisatsiooni liikmete vahel. Sõpruslepingu sõlmimist arutati KSO suvepäevadel Saarijärvil, kus kohal olid vil! E. Elman (†) ja vil! R. Nutov (†) ning 1935 a. suvel kui KSO stipendiaat Jyväskylä suveülikoolis oli auvil! Arvo Mägi (†). 1935 a. sügissemestril oli EKLi stipendiaadina Tartus KSO liige Urho Valjakka. Sõprusleping sõlmiti 10. novembril 1935 a. Tartus sügiskommersi ajal, kui kohal oli 13 liikmeline KSO delegatsioon. Et koostöö hõimuaate eesmärkide taotlemisel oleks järjepidev otsustati vahendada stipendiaate vaheldumisi igal sügissemestril. Tartus käisid KSO poolt veel 1937. a. Martti Saraste ja liviensiste poolt Helsinkis vil! Jaan Altmäe (1936. a.), auvil! Arvo Mägi (1938. a.) ja vil! Rudolf Troost (1937. a.). Organisatsioonide vaheline tihedam läbikäimine katkes seoses korporatsioonide sulgemisega.

Pärast taasasutamist taastus side KSO-ga kuidagi iseenesest ja nii olidki KSO esindajad meie lipu taasõnnistamisel 1989 a. septembris ja meie esindajad 1990 a. KSO 59. aastapäeval Helsinkis. Täna on sõpruslepinglaste vaheliseks peamiseks koostöö vormiks teineteise suurüritustel (aastapäevad, kommersid ja suvepäevad) käimine ja seeläbi hõimusuhete tugevdamine.

Sõpruslepingu 75. aastapäeva tähistamiseks korraldasid KSO ja Fr. Liviensis meie sügiskommersi (toimus 11.-13. november 2005) raames ühised pidustused, mis kulmineerusid ühisel aktusel, kus loeti ette sõpruslepingu tekst eesti ja soome keeles ning vahetati aastapäeva tähistama jäävaid kingitusi. Fr. Liviensisel oli au kinkida KSO-le tuliuus meie violett-roheline-valge rapiir, kus keskosal ka KSO värvid. Meie värvides rapiir oli KSO-le kingitud ka kunagi enne II maailmasõda ja seda kasutas KSO magister cantandi laulu juhatamiseks. Oleme selle kingiga KSO-le tagasi andnud osa nende ajaloost, mis 1960-ndatel Euroopast ja Skandinaaviast üle käinud üliõpilaskondade vasakpoolsuse laine ajal kaduma oli läinud. Rapiiri kasutab KSO laulujuhatamiseks ka tänapäeval nagu seda tehti vanasti.

KSO 75 aastapäeval Helsinkis (2006 a. märtsis) andis KSO oma kõrgema autasu Aumärgi (Kunniamerki) Korporatsioonile Fraternitas Liviensis.

KSO 80 aastapäeval Helsinkis (5. märtsil 2011) kinkis Fr. Liviensis KSO-le nende vapi (kõrvalolev vapp). KSO oli ilma algupärase vapita 60-ndatest aastatest alates, kui see jäi kadunuks vasakpoolsuse laine ajal. Samas oli olemas KSO teine vapp mis kingiti Fraternitas Liviensisele sõpruslepingu allakirjutamisel 1935 a. novembris ja see säilis keerulistel aegadel Eesti Rahva Muuseumis ja ehib täna Fr. Liviensise konvendikorteri Vapisaali Tartus. Fr. Liviensisel oli rõõm teha Tartus olevast vapist duplikaat ja kinkida see KSO-le järjepidevuse märgiks.