|
Jakobi 52 (teada ka aadressidega Jakobi 58, Gustav Adolfi 68, Adolf Strasse 68, V. Kingissepa tn. 68) maja ja selle all oleva krundi kujunemine on olnud tähelepanuväärselt pika ajalooga.
1802 a. ülikooli taas avamisel anti ülikoolile majandamiseks Toomemägi ja sellega piirnev ala. Krundid renditi ülikooli teenistujatele ja osaliselt ka linnaelanikele. Jakobi mäel paiknenud Toomekrunt nr. 21 ühendati nr. 25-ga ning oli 19. sajandi teisel poolel renditud vendadele T. ja J. Beisele kus asus puuviljaaed koos väikese vahimajakesega. 1878 a. loovutasid Beised rendiõiguse ning müüsid krundil asunud majakese, puud, põõsad ja platsi ümbritseva aia S. v. Reissnerile. Omandati maatükk suurusega 262 ruutsülda (nr. 21 178 ruutsülda ja nr. 25 84 ruutsülda). Uus kinnistu registreeriti linnavalitsuses numbriga 301. Kohe pärast krundi omandamist lasi S. v. Reissner platsile maja ehitada. 1879 a. kinnisvarade hindamisel märgitakse, et Jakobi tänaval asuval krundil 301 politseikrundi 143a all paikneb S. v. Reissnerile kuuluv puust elumaja. Ehitise projekti autorit ei ole õnnestunud määrata ja algsed projektjoonised puuduvad. Alles 1884 a. andis linnavalitsus S. v. Reissnerile tõendi selle kohta, et viimane on oma kr. 301-le ehitanud puust elumaja koos kõrvalhoonetega. 1895 a. läks kinnistu S. v. Reissneri pärija H. Tschischi kätte. 1911 a. hindamisel kuulus H. Tschischile Jakobi tänaval puust elumaja, mille alumisel korrusel asus 8 toaline korter, teisel korrusel 7 toaline korter, keldris 2 eraldi 1 toalist korterit. Krundil oli veel puust kuur ja tall. 1930 a. omandasid maatüki koos ehitistega H. Tschischi pärijad, kes müüsid kohe ½ krundist E. Puijatile ja 1931 a. ka ülejäänud ½. 1930 a. valmistas maamõõtja A. Martinson maatükki plaani koos seal paiknenud ehitistega. 1937 a. läks kinnisvara E. Puijati lesele ja kahele tütrele. Huvitav on siin fakt, et mõlemad tütred kuulusid naiskorporatsiooni Indla ja olid abielus frater liviensistega. 30-ndate aastate algusest kasutasid Puijatid maja teist korrust korterina ja esimesel korrusel ning keldris oli rentnikuna Korporatsioon Fraternitas Liviensis ning seda kuni aastani 1940.
[siin on hetkel tühimik, mida meie ajakirjades ei leidu]
1980 a. oli maja juba piisavalt vintsutada saanud. Maja otsustati Tartu linnavõimude poolt anda Tartu Lastekunstikooli käsutusse. Majas tehti kapitaalremont, mille käigus taastati maja esialgne ilme ja ka algne ruumijaotus, mis sobis kunstikooliga. Lastekunstikool alustas tegevust majas orienteeruvalt 1983 aastal. 1996 a. tagastatakse omandireformi käigus Jakobi 52 maja Asta Otsingule (Puijat). Siit algab sündmuste ahel, mille lõpptulemusena on täna Fraternitas Livienesisel oma maja. 1998 a. pärandas Asta Otsing (†) maja korporatsioonidele Fraternitas Liviensis ja Indla võrdsetes osades. Asta Otsing (†) oli korporatsioon Indla vilistlane ja tema abikaasa Roland Otsing (†) oli Fraternitas Liviensise vilistlane. 2005 a. varakevadel tegi korporatsioon Fraternitas Liviensise vilistlaskogu korporatsioonile Indla ettepanku teine pool majast ära müüa. Juulis 2005 sõlmiti võlaõigusleping, määrati kindlaks hind ja selle tasumise kord. Detsembris 2005 toimus lõplik ostumüügi lepingu vormistamine. 2006 a. juunis kolis korporatsioon Jakobi 52 ruumidesse. Konvendikorter seati sisse teise korruse ruumides. 2019 a. 30. oktoobrist on tasutud kõik kohustused ja korporatsioon Fraternitas Liviensis rohkem kui 100 aastase tegevusperioodi jooksul ilma igasuguste lisaseletusteta majaomanik Emajõe kaldapealsel. |
 Jakobi 52 kujutatud vanal postkaardil  Jakobi 52 lipuehtes 2008 augustis |
