Laulmine kuulub lahutamatult iga akadeemilise organisatsiooni juurde. Cantus-tunnid on kindlaks osaks korporatsiooni elus ja cantuse tegemine käib nii iga ametliku ürituse kui ka vabamas vormis koosolemise juurde. Igas organisatsioonis on omad eripärased laulukombed ja igal ajajärgul omad lemmiklaulud. Laulutraditsiooni materiaalseks säilitajaks ja edasikandjaks on lauluraamat, kus tähtsamate ja enamlauldavamate laulude sõnad kirjas.
Liviensised on aegade jooksul välja andnud kolm erinevat lauluraamatut, millest igaüks kannab neid kõige olulisemaid laule kandes samal ajal endas oma aja märki.
Lemmiklaulud (1938)
Korporatsiooni XX aastapäevaks koostasid kaasvennad, hilisemad kirjanikud, auvil! Arvo Mägi ja vil! Eduard Eeda Kook lauluraamatu mille pealkirjaks sai „Lemmiklaulud“. Soliidne mustas nahkköites, esilehel korporatsiooni vapiga kaunistatud, laulik trükiti K. Mattieseni trükikojas Tartus jaanuaris 1938.
Ükski hea ettevõtmine ei jää ka kriitikata. Lauliku laulude valiku ja nende esitlemise kohta oli kuulda nurinat vanade burššide suust, kelle arust mitmed vanade laulude uustõlked ei kõlvanud kuhugi. Sellegi poolest kinnistus „Lemmiklaulud“ järgmiseks poolsajandiks Fraternitas Liviensise ajaloo osaks. Korporatsiooni tegevuse likvideerimisel 1940.a kanti laulikute varu kaasvend Hugo Pajo üürikorterisse Raatuse tn. alguses. Tartu pommiamise ajal 1944 maja hävines ja laulikute varu samuti. Paar pakki, mis H. Pajol päästa õnnestus, jagas ta Tartu tänavatel vastu tulevatele inimestele.
Frat. Liviensise lauluraamat oli korporatsiooni taastamise järgselt suur haruldus. Paarist taasasutajate kätte jõudnud lauliku eksemplarist kirjutati ümber esimesed käsitsi tehtud „rebaslaulikud“. Tänaseks on korporatsiooni arhiivi jõudnud kümmekond ajaloolist väljaannet.
USA koondis andis vil! Ivo Meisneri eestvedamisel välja „Lemmiklaulud“ faksiimile trüki. Trükiti see Martha`s Vineyard Printing Co. Massachusetts. Laulik ilmus 24. veebruaril 1990. Umbes 70 laulikut toodi Eestisse ja need jaotati esimeste taasasutamise järgsete coetuste kaasvendadele. Kordustrüki köite kvaliteet ei olnud kiita. Mitmed laulikute eksemplarid köideti ümber, kuid mõne aasta möödudes need laulikud kulusid ja „haihtusid“. Näidiseksemplarid on hoiul korporatsiooni arhiivis.
Teel uue lauliku poole
Kuid vana raamatu kordustrükk ei rahuldanud siiski täielikult vajadust uue lauliku järele. Lisaks enam kui poole sajandi vanustele lauludele oli kasutusele tulnud palju uusi ja häid, mis kindlasti lauikusse sisse pidid saama. Selles suunas asuti usinasti tööle juba 1989. aastal ksv! Mihkel Almersi eestvedamisel. Põlisvilistlastelt lindistati buršilalude viisid ja kirjutati üles laulude tekste. Abistajateks põhiliselt vil!! E. Püümets, F. Riikjärv ja L. Muldme. Saadud tekstid trükiti algseks käsikirjaliseks kogumikuks ksv!! Marko Pajula, Uko Marani jt. abiga.
"Lemmiklaulude" kordutrüki saabumisega katkes mõneks ajaks töö uue lauliku kallal. Seejärel võttis initsiatiivi enda kätte Tartu konvendi tollane magister cantandi, ksv! Antti Moppel (Kuntu) saates välja ringkirja kõigile kaasvendadele üleskutsega korrigeerida ja täiendada olemasolevate laulude nimekirja.
Tagasisidet tuli rohkesti ja töö uue lauliku kokkupanemisel osutus mahukamaks kui esialgu arvatud ning hea tulemuse nimel loobuti kiirustamast lauliku väljaandmisega 75. aastapäevaks (1993).
Lemmiklaulud II (1995)
Taas tõsteti lauliku teema 1994. a. sügissemestril ning võeti eesmärgiks laulik 1995. a. sügissemestriks valmis teha. Väljaandmist juhatas komisjon koosseisus ksv!! Ants Tooming, Uko Maran, Antti Moppel ja Jaanus Laas. Antti Moppeli kogutud lauludele lisasti valikuliselt laule mitmete teiste korporatsioonide laulikutest ning muudest laulukogumikest. Tehnilise toimetamisega abistasid ksv!! Andres Kreegipuu, Ivo Laidmäe, reb! Laur Soovere jt. Huvitavaid laule saatis ksv! Meelis Hainsoo. Korporatsiooni käsutuses oli selleks jaks juba ka esimene arvuti, mille abil laulud trükikõlblikkuks tehti. Lauliku lõppu lisati üliõpilasteatmik - ülevaade Eestis tegutsenud üliõpilasorganisatsioonidest, nende atribuutikast, kommetest, väljenditest, organisatsioonide tähtpäevade kalender ning lühitabel tol hetkel tegutsenud värve kandvatest organisatsioonidest Eestis.
Laulik trükiti Tartus AS Trükiekspert poolt ja köitjaks OÜ Greif. Raamatuköites mustade kaantega ligi 500-leheküljeline Lemmiklaulud II ilmus 1995. aastal. Lisaks liviensistele kasutasid seda oma laulikuna mitmed teised üliõpilasorganisatsioonid ja mõne aastaga müüdi tiraaž (300 eksemplari) läbi.
Lemmiklaulud III (2005)
Vajadus uue lauliku järele kerkis teravalt esile 2004. aastal, mil uutel liikmetel ei olnud enam võimalik endale laulikut soetada - kõik varasemad tiraažid olid läbi müüdud. Väljaandmise toimkonnas olid vil! Kaido Tämm ja ksv! Ivo Laidmäe. Eessõna laulikule kirjutas vil! Uko Maran. Võrreldes varasemate laulikutega jäeti välja mõned vähemlauldavad ning lisati mitmeid uusi noorema generatsiooni toel "käibele tulnud" laule. Vil! Lauri Bender eestvõtmisel parandati ja täiendati saksakeelsete laulude osa. Parandati ja täiendati üliõpilasteatmiku osa ning akadeemiliste organisatsioonide infot.
Roheliste kaantega Lemmiklaulud III ilmus 2005. aasta kevadel, lehekülgi juba enam kui 500. Laulik on eelnevast kahest laulikust kogukam ja kaanele on kuldkirjas kantud korporatsiooni nimi, sirkel ning lauliku nimi. Lemmiklaulud III on olnud 15 aastat meie vennaskonna ühiskoosviibimiste lahutamatuks osaks. Lauluraamatud on igapäevaseks kasutamiseks konvendi kneipesaali riiulitel. Laulikute varu on suur ja neid jagub veel aastateks.
|
|