skip to content

MÕTTELINE JALUTUSKÄIK ...

Johannes Koort, jur.

Alljärgnevad mälestuskillud tahavad olla abiventiiliks noortele konventi astujaile - aabitsalike algtõdedena - ja pühendus ksv! Vanamehele, kes noorliikmete kasvatajana-õpetajana sisendas neile korporatiivset mõttemaailma tema üksikasjades!

Olgu nad lugemismaterjaliks ka kõikidele, kes võtavad vaevaks astuda mõttelisele jalutuskäigule läbi aegade unustamatute - tulvil sõbralikke istumisi, sädelevat-mürisevat cantust. uljast ülemeelikust, nooruslikku rõkkavat naeru, kuid ka pingelist õppimist, tulemuslikku akadeemilist tööd ja tihti murepilvi ning isegi salajasi pisaraidki!

Tudengi elu segamini nutu ja naeruga!

* * *

Kui Toomemäe põlispuie ladvus vihisesid esimesed põhjatuule kargelt jahedad iilingud ja hakkasid puistama loodusse kuldkollast, siis "salatung vägisi Tartu kandis mehed!"

Elustusid taas vana ülikoolilinna vaikelulised tänavad. Alma Materi pikad, pimedavõitu koridorid ja kõikjale tungis elurõõmus uljus, pulbitsev vilkus, tujuküllane värvirikkus. Suvine vaikus andis teed kõikmõeldavatele meeleoludele ja teguviisidele, ajutiseks jäid nagu kaugemale igapäevaelu pisimured ja pealiskaudsele vaatlejale võis tekkida mulje - ei mõeldagi homsele!

* * *

Toomemäe veerul, Tähtvere pargi mäejalal asetsev konvendikorter kuulus nendesinaste hulka, kus suvine vaikus ja enesessetõmbunud mõtiskelu pidid andma maad nooruslikkusest sädelevale naerule, mürisevale cantusele, uljusele ja ülemeelikusele... aga mõnelgi korral murepilvile ja salaja veerevaile pisaraile...

See oli teine kodu neile akadeemilistele eesti meestele, kes koondunuina violett-rohelist-valget kandva trikoloori alla, soovisid arendada oma tuleviku kujundamist vendlus-ausus-hoolsus põhimõttel, sini-must-valge värvide kaitsel. Need akadeemilised mehed olid seadnud oma tulevikuelu põhilisteks alusteks - täielik kaasaelamine ja õige intuitiivne tunnetamine korporatiivsele mõttemaailmale ja selles põhimõttes veendunuina, olla loomupärased liikmed tervikule ning head kaaslased mõttekaaslastele.

* * *

Kui oleme astunud mitmed trepiastmed sisenemiseks konvendi korterisse, siis leiame endid majaeelselt avaralt rõdult, kust avaneb kaunis vaade südalinnale. Taevafoonil kõrgusesse tunglev Jaani kiriku torn on kui sümbol inimhinge salajasemale soovile - ikka edasi ja kõrgemale paleuste poole! Eks igaüks aetuna sellest salasoovist ongi püüdlenud - ikka edasi ja edasi, vastu paremale Homsele!

Juhtus vahel - seisnud kauem rõdul ja vaadelnud kaunist panoraami, unustad helistamise, võtad taskust võtme ja avad konvendi korteri ukse. Polnud selles midagi iseäralikku. Oma teise kodu võtme omas korp!-i iga liige suvakohaseks kasutamiseks igal ajal.

Tavaliselt aga helistame. Siis avaneb kiiresti uks ja abivalmis noorliige lahke naeratusega palgel ootab korraldusi. Kui on kaasas külalisi või vilistlasi, siis saab abivalmidus silmapilkselt tõelikkuseks ja külalistel ning vilistlastel pole vaeva riidevarna otsimisega ega üleriiete varna riputamisega.

Eeskojast edasi astudes satume külalistuppa - sisustatud asjalikult, kuid kaunilt. Seintel maalid ja nurkades postamentidel kujud - eesti meistrite tööd. Selles ruumis on esimene võimalus puhata jalgu ja soovi korral karastada - vastavalt soovile - kas tubli sõõm A Le Coqi tumedat õlut või klaas Jürijooki. Käsklusi ootav noorliige toimetab käsu kiiresti, tellija arvel.

Astudes edasi leiame endid korporatsiooni vapisaalist. Võõrale tundub ehk iseäralikuna, et vapisaali sisenedes korp!-i iga liige tekeldab. Selles pole midagi iseäralikku. See on austusavaldus korporatsiooni vaimsuse sümbolile esmakordsel vapisaali sisenemisel.

Seinal asetsev vapp on valgustatud erituledega. Teda ehivad seitse violett-rohelist-valget lippu - sümboliseerides seitset asutajat liiget. Vapi all kaks ristatud värvirapiiri. Vapi ees eestseisuse laud, kaetud violetse kaleviga. Laual värvirapiir. Seinte ääres ümberringi toolid, enamuses kaunistatud värvikilbiga. Selles saalis peetakse korporatsiooni koosolekud. Saali ühel seinal ripuvad seitse värvivappi - Eesti Korporatsioonide Liitu kuuluvate korporatsioonide imitatsioonvapid vanuse järjekorras - nende hulgas Fraternitas Liviensise vapp 6ndal kohal. Praegu rippunuks seal kaksteist värvivappi. Samas ruumis ripuvad ka Keskisuomalaise Osakunta värvivapp ja Keski-Suomi maakonnavapp -märgistades kahe vennasmaa üliõpilasorganisatsioonide sõprusliitu.

Foto - Konvendi lugemistuba

Silmitsedes lähemalt korporatsiooni vappi, leiame ta omapärasena, ilma rüütliaja sugemeita, kus on põimitud üheks tervikuks korporatsiooni aade ja põhimõtted: vendlus-ausus-hoolsus. Vendlust sümboliseerib kett seitsme lüliga (seitse asutajat liiget); ausust päike ja hoolsust sipelgad. Sama kindel kui oli seitsme esimese liikme liit, sama ausalt, kui käib päikene oma igapäevast teed, ja sama hoolsalt, kui teevad sipelgad oma ühise kodu ülesehitamise tööd, on iga frater liviensis oma vendlusperes, eraelus, ühiskonnas ja rahvas.

Vapisaaliga otseses ühenduses - liikuva vaheseinaga eraldatav -on sama suur ruum, söögituba. Kommersside ja pidude puhul üheks ruumiks ühendatuna, võimaldab korraldada vajalikult kavandatud üritusi.

Siirdudes edasi leiame endid ühest väga mugavasti sisustatud ruumist. See on lugemistuba, kus võimutseb vaikus ja on mõeldudki mõnusaks ning vaikseks äraolemiseks neile, kes soovivad hetkelist rahu. Selles ruumis ei tohi tarvitada jooke ega teha laulu. Ja sageli, kui kaminatoas või mujal rõkkab mürisev cantus ja haripunktil on ülemeelikus, istub enesessetõmbunud mõtiskelus siin kaasvend. Rangelt läbiviidud vaikuse põhimõte võimaldab olla enesega ja kujutlematult raske võib olla küll sellel nurgapostamendil seisval naiskujul, kes peab veetma aega selles ranges vaikuses.

Nii võiksime sammuda tuba toa järele - igal oma ülesanne.

* * *

Täna aga astume edasi veel ühe toa võrra - ksv! Vanamehe tuppa, kus on algamas rebaskolleegium. Kehtiva korra kohaselt on rebaskolleegiumist osavõtmine kohustuslik noorliikmetele ja noormajadele. Ksv! Vanamehe loal võivad aga seda pealt kuulata ka teised, ja saanud vastava loa, kasutamegi võimalust.

Sisenedes ruumi leiame ksv! Vanamehe koos noorliikmetega ja noormajadega eest. Vanamehetuba pole eriti suur ruum. Ka pole ta sisustatud eriti mugavalt. Lihtne pikk laud läbistab toa. mõlemal pool toolid reastatult. Laua otsas asetsev tool massiivsem ja kaunistatud vapiga. See on ksv! Vanamehe tool. Sinna ei tohi istuda noorliige. Laua teine ots on toolita. Seal pole tooli põhjusel - noorliige ei istu kunagi laua otsas - see õigus omandatakse välismärkide kättesaamisel. See ruum on noorliikmetele õpperuumiks - sisekorra, comment'i ja uususte tundmaõppimiseks, et olla tegelikkuses varustatud kõigega, kui karm tõelikkus toob enesega kaasa väga sageli kibedaid sissekukkumisi, kuid vahetevahel ka hiilgavaid õnnestumisi.

Toa seintel coetuste pildid reastatud kronoloogilises järjestuses - moodustades personaalse korporatsiooni ajaloo. Raamistatud fotode all ksv! Vanamehe nimi, coetusse kuuluvate noorliikmete nimed ja coetuse semester. Samas ripuvad tabelid: sünnipäevade tabel, sugukondade tabel, korporatsiooni liikmeskonna kujunemise tabel ja teadaannete tahvel. Ksv! Vanamehe tooli kohal ripub ristatud värvirapiiride vahel sarv ja otse selle all korporatsiooni esimese coetuse pilt - I sem 1918. a. - ksv! Vanamees Robert Koger ja noorliikmed Arno Lepp, Mihkel Samkov, Hugo Saag. Coetuste piltide teise rea lõpul vaba ruumi: sinna lisanduvad järgmiste coetuste pildid.

* * *

Kõlab ksv! Vanamehe käsklus: noormaja, palun tuua eestseisuse laualt värvirapiir! Hetk hiljem on täidetud käsk ja värvirapiir asetseb laual.

Ksv! Vanamees tõuseb püsti, tekeldub ja sõnab: "Avan rebaskolleegiumi!" Sellese hetkest valitseb ruumis ametliku istumise kord - kõik võib toimuda vaid ksv! Vanamehe loal. Ei tohi lahkuda ruumist, ei tohi kõnelda, teha laulu ega suitsetada.

Foto - Fraternitas Liviensis esimesed rebased

Rebaskolleegiumi sissejuhatuseks on ksv! Vanamees võtnud klassikalise tõetera: "Rebane ei näe midagi, ei kuule midagi, ei tea midagi - rebane näeb kõik, kuuleb kõik, teab kõik". Seletatult tähendab see - tuleb taibata õigesti olukorda, käsitada õigesti olukorda ja toimida õigesti igas olukorras. Soovitab mõelda selle üle ja kui on midagi ebaselget, küsida järgmisel rebaskolleegiumil. Vajadusel vahetada mõtteid akadeemilise isaga.

Akadeemiliseks isaks valib noorliige ühe tegevliikme, kes temale on lähemaks nõuandjaks ja sõbraks. Sellest kujunevadki sugukonnad korp!-is.

Järgmisena tutvustab ta noorliikmetele ksv! Vanamehe instituuti korporatsioonis. Valitud konvendi erakoosoleku poolt üheks semestriks, on ksv! Vanamehe ülesandeks kujundada sisekorda ja vaimsust. Põhiliseks ülesandeks on kasvatada coetusse vastuvõetud noorliikmeid tegevliikmeteks.

Konvendikorteris ksv! Vanamehe ametinimetuseks on ksv! Vanamees. Muud nimetust ametiaja kestvusel ei tunta. Ksv! Vanamees evib ametiaja kestvusel vanema semestri vanuse konvendis. Seda tuleb pidada meeles alati. Ka ksv! Esimees evib ametiaja kestvusel vanema semestri vanuse. Koosolekutel ja ametlikel esindamistel on eelistatud seisundis ksv! Esimees. Ametlikul istumisel ksv! Vanamees.

Semestri Vanamees on coetuse Vanameheks ja Vanamehe ning noorliikme vahekord jääb püsima, kuni ollakse korporatsiooni liikmeks.

Coetuse moodustavad ühel ja samal semestril konventi astunud noorliikmed. Coetusel on oma vanem - valitud noorliikmete poolt.

Coetus on korporatsioonis kehtiva vanuse printsiibi põhiliseks aluseks.

Korporatiivse kombe kohaselt tuleb alati eelistada vanuselt vanemat, On oluline teada vanuste vahekordi, eriti oluline on see noorliikmetele. Abiks on selles coetuste pildid - tuleb uurida nägusid, nimesid ja semestrite aastanumbreid. Suurimaks abimeheks aga on otsene kontakt - seepärast on tähtis veeta oma vaba aeg konvendis. On kIassikaline lause korporatiivses mõttemaailmas - noorliikme vaba aeg kuulub konvendile. Ja tegelik elu on näidanud, et selle põhimõtte järele käinud meestest on saanud head osanikud tervikule ja tublid kaasvennad kaaslastele.

Vanus liigub konvendi elus järgmise vanuseredelina - kuid ainult konv!-i elus: 2 esimest semestrit - rebane; 2 sem. - noormaja; 2 sem. -vanamaja; 2 sem. - väga vanamaja: 2 sem. - sammeldunud maja: 2 sem. - väga sammeldunud maja ja 13. semestrist alates - kuldrebane, vanuse nimetus, mis jääb samaks vaatamata lisanduvatele semestritele. Konvendist vilistlaskogusse üleminekul jääb vanusenimetuseks vanusesemester, mille kestel toimus üleminek.

Coetuse vanus säilib rangelt alati!

Ülikooli suhtes kehtivad järgmised liikmeskonna liigitelud: tegevliikmed, lihtliikmed ja noorliikmed, kusjuures ülikool arvestab vaid neid liikmeid, kes on tasunud ülikooli liikmemaksu jooksval semestril. Igal semestril tuleb esitada ülikoolile vastav nimekiri.

Tegelikkuses on kujunenud olukord: konvendi koosseisus leidub kaasvendi, kes ajutiselt jäänud eemale ülikooli õppetööst. Neid pole arvestatud eemalejäänuiks konvendist - nad kuuluvad koosseisu üliõpilasvilistlastena. Neil on õigus võtta osa konvendi elust, neil pole aga õigust kaasahääletamiseks konvendi koosolekutel. Seega tegelikkuses on konvendil tegevliikmed, lihtliikmed, noorliikmed (konvendi sisekorras rebased) ja üliõpilasvilistlased. Ülikoolile esitatavas nimekirjas üliõpilasvilistlased ei esine.

Korporatsiooni peakatte nimetuseks on tekkel. Kantakse konvendi korteris. Avalikkudes siseruumides teklit ei kanta.

Värvitekkel - violett-roheline-valge värvides ja rebasetekkel must, vasakul küljel korporatsiooni vääniktäht - sirkel. Tekli hoidmise kohta kehtivad kindlad reeglid: teda ei riputata koos üleriietega varna, üldsuses kehtivate teguviiside kohaselt, vaid paigutatakse varju põuetasku. Säärane käitumisviis on säilinud põhimõttest: korporatsiooni värve tuleb hoida aus ja neid ei tohi jätta kunagi valveta kellegi silma- või käeulatusse. Tuleb lisada - püksitasku pole kunagi koht, kuhu võiks asetada teklit kägardatult.

Oluliselt tähtis on: noorliige ei tohi puudutada värve. Ainus võimalus on, kui värvikandjal on värvilint pööratud olukorras. Siis võib asetada näpu pööratud olukorras olevale värvilindile karistust kartmata ja vastutasu on värvikandjalt 6 õlut. See kord ei kehti laia kommersilindi kohta kommerssidel.

Võib aga juhtuda olukord - antakse käsk: too mu värvitekkel mu mantli taskust! Noorliikmel tuleb siis toimida järgmiselt: tuleb hoida värviteklil kinni nokast ja täidetud on käsk ning kord. Võib juhtuda teine samasugune käsklus: too värvirapiir! Ka selle ülesande teostamisel tuleb taskuräti abil hoida kinni terast ja täita käsk ning kord.

Huvitavat ettekannet jälgides on märkamatult libisenud aeg.

Ksv! Vanamees tõuseb, tekeldub ja sõnab: "Rebaskolleegium ex est!"

* * *

Et rebaskolleegiumil pole kehtiva korra kohaselt laual jooke, siis kõlab uus korraldus: kast õlut kaminatuppa ja seal jätkame juba lõbusa lauluga... See oli korraldus ksv! Vanamehelt. Mis siis muud kui kast õlut käsuandja arvel ja kaminatuppa.

* * *

Kulgedes aga mööda kahejärgulist sisetreppi, silmame trepi vahepeatusel pilte seintel: fotod ülemeelikust uljusest. Eriti köidab tähelepanu üks neist: väsinud kaasvend hüüdnimega "Felka" tukkumas klaveri ees toolil, käsi padjaks puhkavale peale. Samas kõrval teine foto kujutab koosistumist, kus üks koosistujaist on näitamas midagi käega. See kujutab momenti, kus ksv! Oss käsutab: "puhvet lauale!", mis konvendi keeles tähendab - kogu konvendi perenaise lao jookide tagavara puhveti kapist tarvitamiseks istujaskonnale väljakäsutaja arvel.

Eks konvendi üks innukamaid fotomehi ksv! Alf on tabanud tabavaid momente ja jäädvustanud neid.

Alla jõudes leiame endid suures ja avaras ruumis.

Mööbel vastavalt istumistoa iseloomule tugev ja lihtne. Seintel meeleolupildid koosistumistest kui ka järelkajadest - mitmesugustest meeleoludest.

Ruumi ühes nurgas ping-pongi laud - praegu küll keegi ei kasuta. Teises seinas kamin, kus momendil leegitseb lõbusatujuline tuluke, levitades soojust ja heites punakat valgust ruumile, helkides koosistujate nooruslikes silmis ja kustudes pikkamööda hämaruseks ruumi kaugemates nurkades. Kaminasimsil eestimustrilisi õllekanne, mitmevärvilisi õllešoppeneid ja kamina kohal seinal meeleolule vastav õlimaal - kõik viitab sellele: see ruum on mõeldud mugavaks koosistumiseks.

Kamina ees istuvas kaares vaid üksikuid värvikandjaid. On ju kolmapäev - rebaskolleegiumi päev. Vaatamata nädalapäevasele õhtule on koosistujaid üle paarikümne. Kõlab laul:

"... kui õhtul akna taga, kakskümmendüks lööb kell, ei iialgi küll maga, ma voodis tunnil sel, ma jätan teaduskrempli, siis koju valvele - konventi nagu templi, ma tõttan palvele..."

Enesestmõistetavalt juhatab seda laulu alaline konvendis viibija ksv! Gutt. Ta on võtnud "liiga südamesse" oma ksv! Vanamehe õpetuse: su vaba aeg kuulub su konvendile - ja seadnud selle oma elu esimeseks põhimõtteks.

Oleme sattunud ruumi laulutegemise ajal. Kehtiva korra ja kommete kohaselt on esimeseks kohustuseks vaikselt ja märkamatult leida enestele istmed ja istuda, sest laulutegemise ajal peavad ruumis viibijad kõik istuma ja laulma kaasa.

Meie korporatsioonis juhatatakse laulu tekliga. Selleks hoitakse tekkel paremas käes, teklit keskelt kinni hoides, nokk ülevalpool. Samasugune laulujuhatamise komme kehtib ka korp! Vironias. Kõikides teistes Eesti Korporatsioonide Liidu liikmeskorporatsioonides juhatatakse laulu rapiiriga.

Laul on jõudnud lõpule. Laulujuhataja lõpetab laulu sõnadega: "Cantus ex est!", millele järgneb värvikandjatelt ja lihtliikmetelt kooris: "Smollis!" - kiidame heaks! - mis on alati seda vägevam, mida parem oli laul. Rebastel tuleb sellele vastata peenehäälelise vastuhüüuga: "Fiducit!" - me püüame! Juhul, kui ruumis viibib ka kuldrebaseid, siis võib lõpuks kõlada ka madalahääleline, pikatoimeline, põrisev "Fiducit!", vastavalt suvale.

Ksv! Vanamehe saabumist saadavad sõbralikud tervitused ja hüüded. Talle leitakse koheselt sobiv istekoht. Saabuvatel rebastel on kaasas kast õlut ksv! Vanamehelt.

Kaar kamina ees suureneb ja ringid mitmekordistuvad.

Hakkab kõlama hüüdlusi-käsklusi: "rebane!", "rebane tuld!", "rebane-ee!" jne. Soove on palju ja soovid tulevad täita - on sagimist. Siin ongi see tõeline lahinguväli, kus noorel konventi astunul tuleb teha tegemist tõelikkusega - korramõistetega, comment'iga. uusustega -sõnaga kõigega, mis enesega toovad kaasa sageli kibedaid sissekukkumisi ja vahel harva ka hiilgavaid õnnestumisi. Siin tuleb rakendamisele ksv! Vanamehe poolt õpetatud tõetera: "rebane ei näe midagi, ei kuule midagi, ei tea midagi - rebane näeb kõik. kuuleb kõik. teab kõik".

Rebasatribuute ksv!! täna ei kontrolli. Näib - täna pole selleks nagu aega ja nad teavad: see on juba teostatud rebaskolleegiumil. Tikutoos, cantusraamat ja punnivinn on rebaspõlve lahutamatud kaaslased, ja häda rebasele, kes nad unustanud. Nad peavad olema alati käepärast ja rebased teavad seda. Tahab ju igaüks neist saada tubliks kaasvennaks. Tulepakkumine areneb sujuvalt. Ksv! Vanamehe õpetused on olnud täiuslikud ja veel verivärsked. Ja kuidas võikski üks rebane, pealegi tubli rebane, pakkuda tuld vasakult poolt, ulatada seda üle laua või üle teise või kustutada põlevat tikku puhumisega. Seltskondliku ja eriti korporatiivse kombe kohaselt pakutakse tuld alati paremalt poolt, ei ulatata üle laua ega üle kõrvalistuja. Seda võib teha, kuid tulesaaja või kõrvalistuja nõusolekul ja vabandusega. Põlev tikk kustutatakse puhumata.

Veel pole saanud niisutada laulmisest kuivaks muutunud suud, kui ksv! Gutt (täna eriti lauluhoos) käsutab: "üks rebane ja üks laul!"

Käsk on antud ja tuleb täita!

Käsk pole nimeline - seega rebaste omavaheline probleem. Tavalisesti on rebased omavahel leppinud kokku ootamatusteks ja kiiresti toimimiseks jaganud laulud ja ka laulujuhatamiste järjekorra.

Ja rebased ei lase anda enestele mitut käsku.

"Silentium ad cantum!", kostab kutse laulule ja kaminatule punakas hõllanduses hakkab helisema:

"Rahvahulgad, tulge kokku Emajõe kaldale, tahad tunda õiget rõõmu, anna käsi minule... "

See Lääne-Euroopa populaarne viis eestipäraste sõnadega on kujunenud nagu eesti rahvaviisiks, mida tulvil nooruslikku andumust ja sädelevust laulavad kõik need, kes sügisõhtusel tunnil on kogunenud oma teise kodusse, et veeta üks mõnus ja meeldejääv õhtu tõeliste sõprade keskel. On tunne, et seda laulu lauldes ei ulatata üksteisele mitte ainult käsi. vaid lauldakse üksteisele ka südamed ja kui kostab võimsalt-vägevalt lõppsalmi vaikse alguse järele: "seal, kus õnne jätkub hulgal, seal on ilus puhata!", siis on nagu korratud jälle seda vandumata vannet sõprusringile ja ilusale Eestile!

Foto - "Küll maitseb hää see õllemärjuke ..."

Ksv! Karl pole põrmugi pahane, et rebane võttis ja laulis tema lemmiklaulu. See oli hästi lauldud laul!

Suitsupilv lae all tiheneb enam ja enam, samuti tugevneb õllelõhn. Sagedamini klõpsuvad õllekannude kaaned, janunevad laulmisest kuivaks muutunud suud. Sagedamaks muutuvad hüüded: "Tervis!" või "Proosit!" - tunnusena: juuakse ette kaaslasele suva kohaselt.

Ärajoodu asemele täidab iga ettejooja mõõdu uuesti ääreni, sulgeb kaane ja ulatab edasi koos õllepudeliga oma vasemal käel istuvale naabrile. Rebaste ülesandeks sellisel istumisel on hoolitseda, et jätkuks jooke mõõtude täitmiseks ja ei leiduks kuskil vedelemas tühje pudeleid. Need tuleb kõrvaldada ja paigutada tagasi kastidesse.

Ringlevad kannud, jätkub istumine ja tõuseb tuju...

Aeg on libisemas keskööle. Kojuminekule aga ei mõtle veel keegi! Vastupidi. Just praegu astuvad sisse nüüd juba pealinnas elunevad vil! Hugo, ksv! Valter ja ksv! Alf, viimasel fotoaparaat õlal. Hetkeks ununeb kõik muu. Pealinnast saabunuile soovib igaüks öelda tere ja tahetakse kuulda pealinna uudiseid. Mõnigi hea hetk kulub selleks. Juba sähvatavad ruumis valgusevälgatused - konvendi fotomees on tööl...

Pealinna uudised kuuldud, paisub taas jutukõmin - igal mehel on kõnelda midagi ja millestki. Ka äsjasaabunud on lülitanud endid juba meeleollu - tunne, kui istunuksid nad kaasas kogu õhtu.

Õllekannude ringlemine on mõjutamas meeleolusid. Õllehumal on teritamas mõttevõimet ja lendlevad teravmeelsused!

Naerupuhangud muutuvad sagedamaks ja rõkkavamaks. Ksv! Johny on taas jutustamas jahimehejutte, milliseid hoogu sattununa puistab nagu käisest.

Jahimehejuttu segab korraga käsk ühelt vanemalt konvendi liikmelt: "üks rebane, üks laul!" Enne kui on lõppenud naerukaja, kõlab kutse laulule: "Silentium ad cantum!", ja:

"Nagu linnutiivul, tõstab lauluhääl üles poole hinge, imeviisi peal... "

heliseb vägevasti ja hoogsasti. Laulu juhatab üks nooremaid rebaseid. Ta teeb seda uhke hooga, kindla häälekandvusega ning maitseka esinemisega, ja kui lõpevad laulusõnad:

"Seda annab laul, vaba, lahke laul!"

siis otse tormimühinana järgneb mürisev "Smollis!" Vaimustus-joovastus on haripunktil. Saab tõeks - "vahete-vahel ka hiilgavaid õnnestumisi" - ja rebane saab sisse kiituseks. Selleks kutsub sisseandja rebase enda juurde, täidab oma jooginõu rebase poolt soovitud (kuid laual ja tarvitamisel oleva) joogiga, annab selle rebasele, käseb ronida toolikorjule ja alustab kiituseks laulmise laulu:

"Kus tubli tegu pälvib kiitu, seal vaikida ei suuda keel, see kuulub ikka meeste liitu, kel meheteoks on mehemeel. Nüüd rebane, kann huultele - joo! Su tubliduse tasuks too."

Seda laulu võivad laulda kaasa värvikandjad ja lihtliikmed. Viimast fraasi lauldakse kolm korda ja iga kord joob kiituseks saaja ühe kolmandiku. Joonud kannu tühjaks, tuleb toolilt maha ja asetab jooginõu tagasi ta omaniku ette lauale. Iga rebane ihkab - juhtuks seda temaga ja sagedasti!

Sagedamaks muutuvad suitsust küllastunud ruumis vaikused. Sageli vaikib jutukõmin täiesti. Kõigil on kõrvad kikkis ja kaugemal istuvail kaelad õieli - ksv! Johnyle on seltsinud ksv! Hugo oma "tõesti sündinud lugudega". Sageli katkestab vaikust naerupuhang, vaibub aga peagi, sest järgneb uus "tõesti sündinud lugu", ja parem kui eelmine. Ksv! Oss kuulab vaikides, vangutab vahel pead, kuid ei saa jätta kaasa muigamata, küll aga lisab mõnelgi korral: "on aga jutud!". Sama kutseala õppiv ksv! Ruudi on aga innuga asja juures ning täiendab ja pipardab jutustatud "tõesti sündinud lugusid" omapoolselt "filosoofiliste tõdedega". Ta teeb seda usutavalt, siiralt ja serveerib kui mitte kogu kuulajaskonnale, siis vähemalt oma naabruses istuvaile.

Ksv! Arvo on jälginud kogu õhtu sündmuste käiku mõtlikult. Korraga, nagu oleks jõudnud selgusele, tõuseb ja alustab vaibuvas naerupuhangus laulu:

"Vägevasti, võimukasti, Saima laine veereb Vuoksa jões..."

Silmapilkselt ühinevad sellega kõik. On see ju meie konvendi üks armastatumaid laule, on see ju meie hõimuvellede laul, ja laulu teeb hõimutegelane Arvo.

Nii järgneb sõõm sõõmule, jutt jutule ja laul laulule...

"Jõe kaldal istub kalamees...", "Kuula kuidas hääli helab...", "Kui on jõudnud sügise...", "Küll kurblik on poissmehe elu...", "Ah, kui juba mürgel" kõlavad üksteise järele, hoogsamaks muutuva tempoga, mürisevamalt kõlava "Smollisega", kasvava vaimustusega ja rebastelt nõutakse üha peenehäälelisemat "Fiducitit". Kaasvõitlejad on leidmas ja leiutamas eksimusi, küll omavahel, küll rebaste toimetamistes. Sagenevad sisseandmised - vanuse õigus leiab tarvitamist ja rakendamist üha enam. Õllehumala ergutamisel on eksimus sageli vaid ksv! meeleolu tulemus ja hommikueelsetel tundidel pole alati tarviski kibedat eksimust, et olla karistatud.

On õiendamisi, seletamisi, tõlgendamisi...

See kõik selleks, et arendada ja kasvatada värskeid liikmeid tublideks kaasvõitlejateks, headeks korra tundjateks, vastupidavateks ning kiiresti reageerivateks ühiskonna liikmeteks, kes on alati valvel, et temaga ei juhtuks eksimusi või koguni pahaendelisemat eksimust - enda maltreteerida laskmist.

Kuigi konvendi korra fundamentaalseks aluseks on vanuse printsiip ja vanusest tulenev käsutäitmine, on korp! -i liikmed kõik üheõiguslikud kehtiva korra ees. Võib olla õiendamisi, seletamisi, tõlgendamisi - õigus võidab alati.

Käsk tuleb täita - see on vankumatu reegel! Täitmata võib ja isegi tuleb jätta käsk, mille täitmine on hädaohtlik. Käsk võib olla teinekord ka absurdne. Just nende käskude mõistmises ja täitmises on võimalik näidata oma leidlikkust, teravmeelsust, kohanemise ja reageerimise võimet.

Eksimused ei jää järeldusteta. Konvendi comment'i kohaselt on eksimuse järelduseks kohene, omavaheline karistamisviis - sisseandmine laituseks!

1. Sisseandmine laituseks, vaikselt: ...kui korp! -i vanemalt liikmelt on käsklus: "Ksv! NN, võta sisse!" või "Rebane, võta sisse!", siis:

a) ksv! sisseandmise korral võib lasta täita oma jooginõu rebasel soovikohase joogiga (kuid laual ja tarvitamisel olevaga), pöörab siis sisseandja poole ja ütleb: "Ksv! NN, olen paraad." Saanud vastuse "Vaikselt!" või "Võta sisse!", joob jooginõu tühjaks ja asetab lauale;

b) rebasele sisseandmise korral täidab rebane ise oma jooginõu (tavalisesti) veega, mõnikord ka sisseandja poolt lubatud joogiga (eriline vastutulek), tuleb sisseandja juurde ja ütleb: "Ksv! NN. olen paraad." Saab ta vastuseks "vaikselt!" või "võta sisse!", joob jooginõu tühjaks, viib kööki, tuleb tagasi puhta ja kuiva jooginõuga sisseandja juurde, näitab talle jooginõu ja asetab selle siis lauale;

2. Sisseandmine laituseks, lauluga:

a) ksv! sisseandmise korral on kõik samane kui vaikselt sisseandmise juures kuni vastuseni: "võta sisse, lauluga!" Siis ksv! tõuseb püsti, võtab tekli peast ja joob laituslaulu lõppfraasi sõnade juures jooginõu tühjaks ja asetab tühja jooginõu lauale. Sõna "rebane" asemel lauldakse vastav vanuseaste ja laulda võivad sisseandjast vanemad vanuseastmed. (Väga vähe praktiseeritav);

b) rebasele sisseandmise korral täidab rebane oma jooginõu veega, läheb nurka, seisab silmega nurga poole, võtab tekli peast ja joob jooginõu tühjaks laulu ajal:

"Läks halvasti sel rebasel, meil tuleb teda laita, nüüd tuua meeleparandust, oh armas vesi, aita! Joo, rebane, joo!"

Pärast jooginõu tühjendamist asetab rebane tekli pähe, pöörab umber, näitab tühja jooginõud sisseandjale ja toimib edasi samuti kui vaikselt sisseandmisel. Iga rebane soovib, et seda ei juhtuks kunagi temale!

3. Sisseandmine laituseks, kuldrebasele toimub väga harva, kuldrebasel on õigus nõuda erijooki (tavaliselt šampanjat) ja sisseandmise laulu tohivad laulda ainult coetusvanuselt vanemad korpi -i liikmed.

On konvendi liikmele antud sisse ja talle pole selge sisseandmise põhjus, siis on tal õigus pärida seletust sisseandmise põhjuse kohta. Seda saab teha pärast tühjaks joodud jooginõu lauale asetamist ja igale selgituse nõudmisele tuleb anda seletus vastuvaidlemata. Tavaliselt toimetatakse seda omavahel ja vaikselt. Selleks läheb seletusenõudja Sisseandja juurde ja esitab järelepärimise. Rahuldab sisseandjalt saadud Seletus, on kõik korras. Ei rahulda aga sisseandjalt saadud seletus, siis on karistatul õigus asja arendada kuni aukohtuni. Keeldutakse andmast Seletust, tuleb anda väljakutse. Comment'i tõlgendamisel on otsustav sõna ksv! Vanamehel, kui comment'i tundmise autoriteedil.

* * *

Pärast südaöö tundi tekitab elevust vil!kogu juhtivate tegelaste konventi ilmumine. Saabuvad vil!! Johann, Aleks, Eugen ja Kosta. Neil olnud vil!kogu juhatuse koosolek, suud muutunud rääkimisest kuivaks ja kohe tulnud mõte - poleks paha, kui ametlikule koosolekule konv!-i korteris järgneks "mitteametlik nõupidamine".

Rebased haistavad olukorda. On löögivalmid ja ootavad.

Käsud ei lasegi kaua oodata. Vaevalt istutud, nõuab vil! Aleks "goräätsiid". Mis imeloom see on? Tundmatu suurus värsketele rebastele. Saanud käsu, peavad omavahel nõu, mida ette võtta. Siis sünnib "ime" (rebaste silmis muidugi). Ksv! Hugo, see rebaste "alatine hirm", lööb rebastega nõusse, seletab üksikasjadeni, mis teha ja kuidas toimida. Peagi on "asjatundjate" poolt "välja arvestatud" - käesoleval korral alla 10 kg vorstikeste ei saa "goräätsiid". Vilistlaste heakskiidul lähevad kaks rebast hanketeekonnale. Kust vorstikesi nii hilja öösel saada võib -ka selleks on antud vajalikud instruktsioonid vanemate kaasvendade poolt. Ksv! Heino aga saab käsu hoolitseda kangema eest.

Uut elevust tekitab vill Kristjani ja Pukamäe "bürgeri", vil! Eedi saabumine. Kust nemad nii hilja ja kahekesi koos tulevad, jääb nende saladuseks. Ksv! Karli vaheküsimusele - kuidas läks siis noorematega, ei anta vastust.

Ksv! Andres jr arvab, et on õige aeg teha vahepeal ka üks laul.

Ksv! Johny aga kasutab vanema semestri õigust ja paneb sellele soovile veto - tal just pooleli mõnus jahimehelugu värskelt saabunud vilistlastele, pealegi ülipõnevas kohas. Aga niipea, kui on vaibunud naeruhoog, üritab ksv! Andres uuesti ja seekord eduga. Tema laululekutse kõlab sel korral: "Silentium! Ad cantum! Solo cum coro.", millele järgneb ilusa bassiga:

"Kõmagu nüüd kõigi kaelad, lahti löön kui laulupaelad, lauldes seitsme venna võimust..."

Paljusalmiline ja naturalistlik soome talupojalaul, tulvil tüsedat soomelikkust ja ürgjõulisust. Seda ürgjõudu hoovab siin ka täna - eriti kooriosa laulmisel, otse kosemühinana.

Peagi kajab kusagil maja esimesel korral kui vastuakord: "Krambambuli on joogi nimi, mis vahul kannudes meil keeb...", vägeva soolona. Kahin läbistab koosistujaid. Teada, kes tuleb, ksv! Richard. Tal jälle nähtavasti oli raske päev - egas see arstiala kerge pole, igasugused katsetamised ja puha...

Et ksv! Heino ja rebased pole veel tagasi saabunud ja ajamoment küllaltki soodne, siis kasutab ksv! Richardi kutsekaaslane Volli aega ja laulab oma laulu:

"Kord ennustas arst mulle kadu, ta ütles: sa sured, kui jood! Poiss jäta nii viin kui ka õlu, sest nendega hukatust tood!"

Laulusõnad kõrvutavad surma särasilmse noorusega - see on väljakutse! Pole siis ime, kui lõpusalmi sõnade juures: "Siin kannu su terviseks tõstan, ükskõik, mil Mana mind toob!!" kerkivad kõrgele kannud ja kõlavad hüüded "kuuriš!"

Foto - "Kuuris, confraater! ..."

On algamas võidukäiku "kuuriš" ja võimutseb ülemeelik uljus. "Kuuriši" tähendus - juua kann põhjani, s.t., kui joob keegi teisele ette. siis peab ta jooma kannu tühjaks. Võtab teine pakkumise vastu, peab ka te ma jooma kannu tühjaks. Pakkumise vastuvõtmine pole sunduslik. Pakkumise võib võtta vastu suva kohaselt. Tavalisesti aga enesestmõistetavalt ja eriti hommikupoolsel ööl võetakse pakkumine vastu - kuidas saakski siis teisiti! On aga juhtumeid, kus vastatakse: "Ad libitum", mis tähendab, joon vaid pool kannu. See pole pakkumise tagasilükkamine, vaid on nn. jõukohane vastuvõtmine.

Vahepeal on saabunud tagasi ksv! Heinoja rebased "uurimisretkelt" ning jahisaak - vorstikesed - särisevad pannil ja kangem on külmas.

Vil! Eedi on kasutanud vahepealset aega omapäraselt, nagu ta ikka on omapärane. Ta on katsunud ksv! Johannesega "õigust". Vil! Eedi omapäraks on, et teda ei näe peaaegu kunagi konvendis sündmustel või pidustustel. Kui aga lokkavad järelpäeva meeleolu haripunktid, siis on ta kohal. Vahete-vahel ka muul ajal konvendi korterisse sattumisel on ta erialaks "õiguse vaatamine". Kahekesi või neljakesi.

Ei seisa see milleski muus kui koroona mängimises. Pole midagi imestada, kui esmaspäevane korraline koosolek ei saa alata õigeaegselt -veel pole jõutud selgusele "õiguses", olgugi et "õiguse vaatamine" algas laupäeva hilisõhtul. Mängukaaslased võivad väsida, kes aga ei väsi, on vil! Eedi. Panus on aus - vil! Eedi pudel veini ja ksv! pudel Jürijooki.

Täna millegi pärast ei kesta see kaua. Mõlemad vaikivad tulemusest. Varsti saab aga üks rebane korralduse: pudel Jürijooki ja viis kangemat. Kokkulepitud kolme mängu asemel oli mängitud siiski kuus mängu.

Vist vorstikeste isuäratavus mõjutas...

Ega vil! Eedi rahutu vaim veel rahu saa. Vaevalt maitsnud vorstikese, kui ihkab jälle midagi... Ksv! Rommi teab... Peagi kõlab laul "Pukamäel". Oleks mõeldamatu, et seda laulu ei laulda, kui konvendis on vil! Eedi. See ju tema "kodulinna" laul ja seda lauldakse heameelega, et teha headmeelt vilistlasele. Kuid eks sel ole veel teisigi põhjusi ja neid teatakse...

Kangema ilmumine katkestab "kuuriši" võidukäigu. Kuid eks kangema ilmumine mõjusta kiiremini, ergutab meeleolusid ja piitsutab tunge. Voogavad jahimehejutud ja "tõesti sündinud lood". Nüüd jutustab neid igamees - neid jätkub ja on teravnenud põnevuskraad. Laulud, mis lauldakse vahele on krõbedamad sisult, vastavalt aja hilisusele.

"Neiu ja tibu" - ksv! Pekkalt: "Sõrvelaul" - ksv! Hugolt: "Tõistre Jaanil tuli tuju" - preestriks õppivalt ksv! Juhanilt, ja kui ksv! Arno toob välja oma "Korra mina elasin", siis võib kella vaatamata öelda - kuskil on kukelaul kuulutamas uue koidu sündi!

Nii istub juhuslikult kaminatule ette kogunenud väsimatu noorus. Ja noored on ka need. kes küll aastaid rassivad tegeliku elu võitlustandril, konvendi korterisse sattudes unustavad väheseks ajaks elutegelikkuse ja on - noored!

Näib olevat nii, et varajastel hommikutundidel hakkavad inimhinge sügavamates soppides elustuma kaks loomulikku tunnet - kohusetunne ja romantika. Kuigi õllehumal on piitsutanud tunge ja lisanud erksust, ta pole suutnud pidurdada vastutustunnet ja vastupanu kontrolli. Ringid kamina ees on muutunud väiksemaks ja hõredamaks, sest paljusid ootab töö, kohustus, vastutus - nad võivad lubada endile ülikoolis käimist vaid pingsa igapäevatöö kõrval.

Ring kamina ees on aga endiselt tihe, vaid kaaned tõmbuvad kokku. On tahe olla üksteisele lähedal - nii istutaksegi tihedalt üksteise kõrval, ohvreid Bacchusele ja andeid Vanemuisele tuues.

Järsku! Keset jutuvada ja laulukaja hakkab kostma maja esimeselt korralt klaverimängu. Improviseerib vil! Kosta. Mahedalt helisevad tuttavad lauluviisid, kutsudes kaasa laulma. Ksv! Jaan, kes laulnud juba mõnegi laulu, teinud kaasa istumisaja tõusud ja mõõnad, istunud vaikselt mõnda aega - ärkab teole. Võimalik, et selles on süüdi vil! Kosta poolt improviseeritud meeleoluviisid: võimalik, et aknast valguva sügispäikese kuldsete kiirte sära: võimalik, et veel mõni teistele tundmatu asjaolu, aga tema algatusel ja juhatamisel hakkab helisema õrnaõhuline lauluviis: "Lehtedes kahin, salalik sahin..." ja korraga on kogu istujaskonda haaranud see õrnatundeline meeleoluviis, mida lauldes elatakse õhetavi nägu ning säravi silmi romantika vallas. Kaugele seljataha on jäänud kõik see, mis alles hiljuti võimutses, meeli valdas ja tublisti naturalistlikku ilmet kandis...

Sellest nagu hoogu saades algatab üks rebane: "Mul ukse küljes väike kell, mis sageli on ärevil..." ja jälle laulab kogu istujaskond hingega ja südamega - kuigi ehk momendil ei helise kuskil uksekell, helisevad siin nooruslikud südamed. Nii järgnevad hommikuses koiduvalguses üksteisele: "Nii mina, neiuke, sinule laulan", "Aisakelluke heliseb tasa", "Tule koju, armuke", "Mu kallim üleval kambris seal" jne. Ja helisevad need laulud, vaatamata, et paljud hääled on hakanud kähisema paljust laulmisest.

Asjata ei kanta nime - laulev konvent!

Nii leiab hommikuvalgus istumas kaasvendliku pere ikka samas uljuses ja vaimsuses.

Istuvad kõik, kelledel töö ja kohustused seda lubavad. Istuvad ka need, kes pidid lahkuma juba üsna istumise algul. Ksv! Herts jäi vaid šoppeni õlle joomiseks. Oli mures ja löödud - siin säärane vendlik istumine ja temal "kohustusi" mujal. Hommikuvalgus leiab temagi istumas sõprade keskel ja hoopis muretumalt - näib, ees ootavad sekeldused ja võimalik, et isegi pahandused on jäänud ootama järjekorda...

Istub kaasa ka täiskarsklaste kolmik: vill Hugo, ksv!! Valter ja Alf. Kuigi nad pole osanikud kannude tühjendamises - aga mis jääb puudu sel alal, tehakse tasa kõiges muus ja see kaasaelamine on nii uljas-siiras, et väärib eeskuju!

Buršielu iseloomustavaks jooneks pole ainult Bacchuse kummardamine ja alkoholi tarvitamine... On midagi, mis seob kokku neid mehi üheks tihedaks vendlusrlngiks!

See midagi on soov ja tahe - olla vendlusringis, olla väärika liikmena ja anda oma panus, siiralt, nooruslikult andumusliku südamega.

Igaüks tunnetab: just siin kaminatule ees tihedalt üksteise kõrval istudes õpitakse üksteist tundma, hindama ja lugu pidama: just neis ühistes koosistumistes leiab oma õige olemuse ja ilme vendlus - see südametes elav üllas ja väärtuslikum vara, milleta oleks elu hoopis vaesem; just siin konvendikorteris, tõelises sõprusringis, saab igaühele selgeks tõetera:

"... siiski paik on olemas, kus võid rõõmul viibi". sõprusringis kõlamas, kuuled tut'vat viisi..."

* * *

Väljudes kohvik Ateenast seame sammud konvendikorteri suunas, eesmärk: olla pealtkuulajaiks rebaskolleegiumil, kus aastapäeva pidustuste eel antakse viimaseid juhiseid.

Teistkordsele helistamisele avab ukse rebane, õhetavana ja kuidagi sisemiselt kärsituna. Abivalmina paigutab me üleriided varna ja, kuna jätame ta hetkeks keskustelust kõrvale, on ta kadunud silmapiirilt...

Ruumidesse sisenedes märkame palju teisiti tavalisest. Vilistlaste tuba näeb välja nagu laoruum - pakke ja pakikesi kõikjal; lugemistoas puuduvad ajakirjade lugejad; konvendi ametnikud askeldavad ja annavad korraldusi ning rebased jooksevad kandade välkudes.

Mustal tahvlil ilutseb suurelt teadaanne - sel nädalal konvendi korteris lõunaid ei anta. Samas terve rida korralisi ja erakorralisi teadaandeid, mis asetavad rebastele erakordse pinge, sidudes neid kellaajalise täpsusega ülesannetesse - et tagada õigeaegset toimetulekut ettevalmistustes. Polnud ime, kui meid vastuvõtnud rebane kadus imekähku.

Peagi istume vanamehetoas. Tuba tulvil rebaseid ja nooremaid värvikandjaid. Laua otsas istuv ksv! Vanamees tõuseb ja sõnab: "Silentium! Avan rebaskolleegiumi."

Kuidagi tõsisemana ja pidulikumana tundub ksv! Vanamees, kui ta algab oma selgitavat sõnavõttu:

"... On lähenemas 28. jaanuar - korporatsiooni aastapäev. See on tegevusaasta kulminatsioonipunkt, kus leiavad aset kommetele ja traditsioonidele rajatud üritused, kus teil, rebased, tuleb tutvuda elureaalsuses kõige sellega, mida seni oleme käsitanud rebaskolleegiumidel teoreetiliselt. Need päevad kannavad teid nn. "lahinguväljale", kus tuleb tegemist teha korraga, comment'iga, traditsioonidega ja uusustega ning ka momendi olukorras tekkida võivate isiklikkude arusaamadega - kus sageli on vajalik isikupärane leidlikkus ja reageerimine. Need on päevad, mis on jätnud vanematele kaasvendadele ilusaid elamusi ja muljeterohkeid mälestusi ning jätavad sama kindlasti ka teile, rebased.

Aastapäeva tähistavad pidustused peetakse 28. jaanuarile kõige lähemal seisval nädalalõpul:

laupäeval - perekonnaõhtu:

pühapäeval - vilistlaskogu ja konvendi erakoosolekud, pidulik üldkoosolek (ühine kõigile), kommerss ja kommersi koosviibimine (meestevaheline);

esmaspäeva pärastlõuna kulub kaatripäeva eineks.

Juubeliaastail lisanduvad eeltoodule veel aktus ning pidulik jumalateenistus. Aastapäeva raames külastatakse ka Tartus maamulda sängitatud kaasvendade kalme - süüdatakse küünlatuled, seisatutakse hetkeks ja mälestatakse kaasvendi, kes kord-kunagi elasid kaasa meie rõõmudele-muredele ja kes on pidanud järgima surma kutsele - Manala teedele.

Perekonnaõhtu -- on perekondlik kokkutulek korp! -i liikmetele koos oma perekonnaliikmetega. Sinna toovad vilistlased kaasa poegi-tütreid ja kaasvõitlejad vendi-õdesid. Kui aga keegi toob kaasa perekonnaõhtule daami väljastpoolt perekonnaringi, tuleb arvestada seda, et kaasa toodud daami võidakse kohelda kui ihlatud pruuti.

Perekonnaõhtu laupäevases ajavahemikus liigume konvendi korteris tekliteta. Kell 12.00 öösel koguneme korporatsiooni vapisaali, laulame ühiselt lipulaulu ja paneme teklid pähe, nagu nõuab traditsioon.

Momentselt hakkab kehtima konvendi kord kogu ulatuses.

Akadeemilise kombe kohaselt algavad kõik täistundidele määratud sündmused akadeemilise veerandiga. Antud juhul väljakuulutatud kella 8.00 asemel kell 8.15 ja täpselt.

Märgitud ajast algab viIistIaste-kaasvõitlejate saabumine koos külalistega. Tolleks ajaks peab olema lõppenud ettevalmistus peoks, te peate olema rõivastatud vastavalt õhtusele sündmusele ja ootama konvendi eesruumis saabuvaid külalisi. Abivalmitena aitate neid üleriietest vabastamisel ja juhite nad edasi vapisaali, mis jäetud vabaks peole kogunemiseks ja tantsimiseks. Enesestmõistetavalt kuulub eeltoodu juurde kommetekohane tervitamine ja kus see vajalik - ka enese tutvustamine.

Kui mõni rebastest pole jõudnud selleks ajaks konvendi korterisse, siis ainsaks takistavaks ja vabandavaks asjaoluks võib olla, et tal tuli eskorteerida perekonnaõhtule daami, kelle partner ise oli takistatud seda tegemast.

Korporatsiooni vapi ees on aset võtnud ksv! Esimees ja ksv! Vanamees, kelledele vapisaali siirdujad teevad esimese käigu käepigistuslikuks tervituseks, millele järgneb kohal olevate ja saalis ringis seisvate peokülaliste ulatuslikum üksteise tervitamine-tutvustamine.

On jõudnud lõpule saabumisprotseduur - kõlavad orkestrilt avavalsi helid. Avavalsi avab traditsiooni kohaselt ksv! Esimees, kes selleks palub omale partneriks Vilistlaskogu Esimehe abikaasa kui korporatsiooni esimese daami. Neile järgneb mõne viivu pärast ksv! Vanamees ja hetkeid hiljem sekkuvad kõikjalt tantsuhimulised. On alanud perekonnaõhtu - on vallanud valsihõllandus...

Avavalsi lõppedes asutakse laudadesse, milleks varem on sooritatud omavahelised grupeerumised. Lauad on paigutatud kõikjale, välja arvatud veranda, mis teenib eriotstarvet.

Algab teine ja pingelisem periood rebastele!

Tuleb hoolitseda pidevalt, et kohvitassides oleks kohvi ja klaasides peenemaid jooke. Esimesel kallamisel tuleb kuulata ara klaasiomaniku soov joodava joogi osas. Tuleb hoolitseda, et morsiklaas sisaldaks alaliselt värskendusjooki, et laudadel ei lõpeks vein ja peenviinad, et morsikannudes oleks joodavat, küpsiste ja puuvilja nõud täis ning tuhatoosid tühjad. Mida vilkamad olete neis toimetustes - seda paremini olete tulnud toime usaldatud ülesannetega.

Teenimisel talitate kehtivate konvendi kordade kohaselt, "kõrgeima konvendi vanuse" tiitli evivad sel õhtul daamid.

Hoidke rangelt kinni kehtivast korrast! Ka isegi juhul, kui juhuslikult mõni vanem korp! -i liige end ehk unustab - üldiselt pole seda karta, sest käsutamisel ning kohtlemisel valitseb vajalik takt.

Millele ma aga eriliselt tahan juhtida tähelepanu - on: tantsige, tantsige ja veel kord tantsige! - Selles seisab teie edu suur saladus! Pidage meeles ürgset tõde: igas naises pesitseb veene - just tema on noor ja kena ja parketile meelitav. Seepärast vältige coetuse tormijooksu teie arvates kenamate ja nägusamate daamide suunas. Tark ja küps noorliige tantsitab just oma partneri poolt "unustusse" jäetud daami, andes sellega meie vanema kaardiväe aastakäikudele võimaluse "kaugekõnel" viibimiseks - verandal rootsi laua ääres. Sellega annate oma parima panuse perekonnaõhtu õnnestumiseks mõlemapoolselt ja kui tahate leida võitjaid - siis olete seda teie!

Mida galantsem ja usinam tantsupartner on keegi teist tantsupõrandal, seda parem on hinnang, mis kindlasti pääseb liikvele hiljem ka laiemas seltskonnas ja mille osatähtsus on suurem kui seda võib arvata esimesel vaatlemisel. Ärgem unustagem teklit pähe tantsimisel - see asetseb teil samas peos, kus hoiate oma tantsupartneri paremat kätt.

Alkoholi tarvitamisel tuleb pidada mõõtu. Meile kõigile meeldib hää tuju ja kerge muretu meeleolu - aga vaaruv käik ja muud purjuspää eemaletõukavad momendid on olematud meie korporatsiooni perekonnaõhtul. Kui kõlab buršilaul, istute oma kohal ja laulate kaasa. Kui laulu lõppedes kõlab vägev "Smollis". kõlagu sellele vastu veelgi vägevam peenehäälne "Fiducit"!

Perekonnaõhtu lõpule jõudmisel ja seltskonna kord-korralisel lahkumisel on jälle teie ülesandeks hoolitseda lahkujate üleriiete eest: aidata selga neid ja soovikorral kutsuda välja voorimees või taksoauto ja tarbekorral saata isegi koju nende vilistlaste-kaasvõitlejate daame, kes ei taibanud õigeaegselt "kaugekõne" hädaohtu või kes oma õiget peomeeleolu tahavad hakata alles välja elama.

Ka need varajased hommikutunnid nõuavad teilt erksust ja valmisolu, olukordade õiget taipamist ning käsitamist.

Pühapäeva varahommik leiab teid jälle teie korrapäraste ülesannete täitmisel - virgetena, asjalikkudena, kohusetruudena. Mõne tunni möödudes tuletavad perekonnaõhtut meelde panipaikadesse paigutatud tühjad pudelid ja sahvri riiulitele asetatud puhtate lauanõude virnad.

Vapisaalis ja vilistlastoas ootavad korrastatud toolide read koosolekuist osavõtjaid. Erakoosolekute aeg annab aega hingetõmbamiseks. Pidulikust üldkoosolekust aga võtate osa.

Koosolekutele järgnevalt siirdutakse lõunale. Kas vilistlaste kodudesse, tuntumatesse lokaalidesse - Vanemuine, Kuld Lõvi, Sinimandria jne. Sageli tulevad kaugtripid ka Kvistenthali või Jänesele. Teile pole osavõtmine neist keelatud, kui teid kaasa kutsutakse. Kuid ühte peate teadma: kommersivennastuseks - kell 6.00 p.l. - peab olema kõik jälle vajalikult ettevalmistatud.

Ühendatud vapi- ja söögisaali tulevad asetada järgneva vennastuspeo laudaderead. Need ülesanded langevad just nendele tundidele, kus värvikandjad aega viidavad lõunastamisega. Teie pole neis ülesannetes üksi - ka majaisa ja majandus peavad koos teiega loobuma ühistest lõunameeleoludest - kohustused kutsuvad. Kui jõuate kärmesti valmis ülesannetega, jätkub aega tubliks lõunaks, sest kangemate jookide kanguseprotsendi proovimine kuulub majanduse kompetentsi ja vajalikud sakusmendid kuuluvad sinna juurde.

Kogemused näitavad, et neil päevil ei jää palju aega une jaoks. Need päevad esitavad eriti akuutselt kohustuse - alati erk ja valvas -väsinud ja nördinud olemine annavad võimalusi pahakspanemiseks.

Hoidke omavahel kokku ja teadke - coetuse sujuval koostööl libiseb kõik vajalikult.

* * *

Ametliku istumise kord. Ametlikuks istumiseks on paigutatud lauad pikkadesse ridadesse, linadeta. Laual õlu ja karastavad joogid. Ümberringi toolid ja laua otsas ksv! Vanamehe tool. Tema ees laual värvirapiir.

Ametlikuks avalauluks on: "Hellad vennad...", mille lõppemisel ei tohi hüüda ei "Smollis" ega "Fiducit". Igaühte, kes hüüab "Smollis" või "Fiducit", karistab ksv! Vanamees ametliku korra rikkumise pärast.

Ametlikul istumisel on vanimaks korporatsiooni vanuseks ksv! Vanamees, kelle loal tohib ametliku istumise ruumis teha laulu, pidada kõnet või lahkuda ruumist.

Kõik ametliku istumise ruumis viibijad alluvad eranditult ametliku istumise korrale. Vilistlastel on ametlikust Istumisest osavõtt vaba. kaasvõitlejatele aga kohustuslik.

Ametliku istumise avab ksv! Vanamees sõnadega: "Silentium! Avan ametliku istumise. Mag. cantandi, palun ametlik laul!"

Mag. cantandi sõnab: "Silentium! Ad cantum - primum officialem!" ja alustab ning juhatab laulu: "Hellad vennad...", mida laulavad kaasa kõik ametliku istumise ruumis viibijad.

Laul lõppenud, ütleb mag. cantandi: "Cantus ex est." Laulule ei järgne ei "Smollis" ega "Fiducit".

Soovib keegi teha ametlikul istumisel laulu, pidada kõnet või lahkuda ruumist, siis palub ta selleks luba:

a) lauluks - ksv! Vanamees, cantus peto:

b) kõneks - ksv! Vanamees, verbum peto:

c) ruumist lahkumiseks -- ksv! Vanamees, tempos peto.

On ksv! Vanamehe seisukoht jaatav, on vastus "Habeas", on aga eitav - "Non habeas". Soovid esitatakse oma kohalt küllaldaselt valju häälega küsides. Ametliku istumise korra vastu eksijaid karistab ksv! Vanamees. Omavahelised korra vastu eksimused lahendatakse omavahel otsekohe.

Ametliku istumise lõpetab ksv! Vanamees sõnadega: "Lõpetan ametliku istumise." Ühtlasi juhib lauast tõusjate tähelepanu kehtivale korrale - igaüks joob enne lauast tõusmist tühjaks oma jooginõu.

Kommersivennastuse kord. Kommersivennastuse kord on laiendatud ametliku istumise kord. Lauad pikkades ridades, linadeta: laual õlu ja karastavad joogid. Laudade ühe rea otsas istub ksv! Vanamees, teise lauarea otsas istub ksv! Esimees. Ksv! Vanamehe ees laual on värvirapiir.

Ametlikke laule lauldakse viis: "Hellad vennad", "Hümn", "Gaudeamus igitur", "Lõpku ära pidukära" ja "Lipulaul". Kõnesid peetakse vähemalt kaks. Buršilaule üldse ei laulda. Ametlike laulude peale ei hüüta ei "Smollis" ega "Fiducit".

Meie korporatsiooni kommersivennastuse protseduur on erinev teiste korporatsioonide vennastusprotseduuridest, välja arvatud korp! Fraternitas Estica, kellega on üldjoontes ühine. Meie vennastuja ei vennastu enda poolt valitud Vandevennaga, vaid piduliku üldkoosoleku poolt valitud piduisaga ja piduemaga. Piduisad ja piduemad valitakse tavaliselt vilistlaste ja vanemate konvendi liikmete seast.

Kui ksv! Vanamehelt kõlab: "Ad locam!", siis asub igaüks varem valmis vaadatud kohale. Lõpeb igasugune liikumine. Ka kohustusi täitvad rebased lõpetavad silmapilkselt täitmisel oleva ülesande ja asuvad oma kohale.

Ksv! Vanamehe hüüdele "Silentium!" järgneb täielik vaikus. Siis ksv! Vanamees tõuseb ja ütleb: "Avan kommersivennastuse - mag. cantandi. palun esimene ametlik laul!"

Sellega on mag. cantandi saanud korralduse lauluks. Kõlab: "Silentium! Ad cantum, primum officialem!" ja alustab esimest ametlikku laulu: "Hellad vennad...". Laulu lõppedes ütleb mag. cantandi: "Cantus ex est."

Järgneb lühikene vaheaeg. Aetakse omavahel juttu, rebased täidavad soovijate jooginõusid ja niisutatakse kuivanud suid.

Vaheaja katkestab ksv! Vanamees hüüdega: "Ad locam!" Jälle valitseb kommersivennastuse ruumis vaikus. Ksv! Vanamees tõuseb ja annab sõna: "Silentium! Sõna on Vilistlaskogu Esimehel (esindajal) vil! N.N.-il." Järgnev sõnavõtt on patriootilis-isamaaline ja kõnele järgneb vahetult "Hümn" teise ametliku lauluna, mida lauldakse püsti seistes.

Tavaliselt siin mag. cantandi ei lõpeta laulu sõnadega: "Cantus ex est". niisamuti kui ei järgne "Smollis" ega "Fiducit".

Lühikese vaheaja järele käsutab ksv! Vanamees kõiki jälle kohtadele hüüdega: "Ad locam!" ja annab sõna järgnenud vaikuses: "Silentium! Sõna on konvendi Esimehel (esindajal) ksv! N.N.-il." Järgnev sõnavõtt on üliõpilas-buršikoosne ning kõnele järgnevad neli salmi "Gaudeamusest": "Gaudeamus igitur; Vivat Academia (keerutatakse istudes tekleid): Vivant Omnes Virgines (viimase salmi osa juures keerutatakse tekleid): Vivat et Respublica (lauldakse püsti seistes ja palja päi). Laulu lõpetab mag. cantandi sõnadega: "Cantus ex est", kuid sellele "Smollis" ega "Fiducit" ei järgne.

Kui kommersi vennastusest võtavad osa EKL-u ja Kesk-Soome Osakonna esindajad, siis antakse neile sõna soovi korral.

Järgneb vaheaeg. Ksv! Vanamehe loal lahkuvad piduisad ja piduemad ruumist. Jõudnud oma ettevalmistustega lõpule - kõlab ksv! Vanamehelt: "Ad locam!" ja hetk hiljem: "Silentium! Mag. cantandi -palun kommersivennastuse laul!"

Sellest momendist peale lakkab igasugune pidukära: liikumine, kõnelemine, suitsetamine ja ka joomine - andes maad pühalikule vaikusele, mis omane meie kommersivennastusele.

Mag. cantandi kutsub laulule: "Silentium ad cantum!" ja alustab ning juhatab: "Lõpku ära pidukära, kuulge püha lauluhäält..."

Esimese salmi laulmisel sisenevad kommersivennastusele särpestatud piduisad, käes püsti hoitud rapiirid, ja särpestatud piduemad, käes veinikarikad, ning asuvad paarikaupa korporatsiooni vapi alla.

On alanud kommersivennastuse protseduur. Piduisa kutsub rapiiri puudutusega teklile iga kaasvenna üksikult vennastumisele, temale määratud laudkonnast, ja vastavalt lauldavatele sõnadele kulgeb protseduur. Sõnade laulmisel: "Võta kätte viinaläte", annab piduema karika vennastuja paremasse kätte. Sõnade laulmisel:"... mõõka tahan ka sul tuua", annab piduisa rapiiri vennastuja kätte. (Märkus: vennastusel saab ka rebane värvirapiiri lubatud juhuna enda kätte.) Sõnade laulmisel:"... võta siis ka tervist juua", joob vennastuja veinikarikast ja annab karika tagasi piduema kätte. Sõnade laulmisel: "... sina torkad katte läbi", torkab vennastuja tekli rapiirile, lauldes ise: "Mina torkan katte läbi." Sõnade laulmisel: "...tõotad, tõotad, mõõgal hoides käe", hoiab vennastuja parema käe kaks sõrme rapiiril - vandetõotuseks. lauldes ise: "Tõotan, tõotan, mõõgal hoides käe."

Nii jätkub vennastumine, kuni jätkub vennastujaid. Lauas istujaist vennastuvad viimastena ksv! Vanamees ja ksv! Esimees, järgnevad piduemad ja viimastena piduisad.

On teklid rapiiridel - lauldakse püsti seistes "Pühenduse" salmi: "Püha mõõk nüüd ennast näita, vaba meeste võimu märk.."

Järgneb teklite tagasi andmine ja pähe panemine. Esimestena saavad teklid piduisad. Seda toimetavad piduemad, olles varem vahetanud rapiirid ja veinikarikad. Järgmistena saavad teklid piduemad. Rapiirid ja karikad on tagasi õigete hoidjate käes. Järgnevad laudkondades istujad vastupidises järjekorras teklite rapiiridele asetamisele. Igaüks hoolitseb ise järjekorra eest, minnes parajal ajal oma piduisa ja piduema ette.

Laulusõnade laulmisel: "... nüüd katte saad, mis pähe võin sull' panna", asetab piduisa vennastujale tekli tagasi pähe ja paigutab rapiiri vennastuja teklile. Samal ajal annab piduema vennastujale veinikarika. millest vennastuja joob sõnade ajal:"... sa seda ausalt kanna", ja ulatab siis edasi piduisale, kes joob järgmisena ja annab karika tagasi piduemale, kes joob viimasena. Vennastuja surub enne piduisal kätt ja pärast piduemal - lauas aga hüüab vennastuskoor oma laudkonnast vennastuja eesnime laulusõnade "mu vennas. NN. elagu" laulmise ajal. Laulusalmi lõppedes läheb vennastuja tagasi oma kohale.

Jõudnud kohale, võib vennastuja alles nüüd korraldada piduisa poolt pähe asetatud teklit ja rahuldada muid uudishimusid. Varem on see valjusti keelatud!

On teklid kõigil peas, lauldakse vennastusprotseduuri laulu viimane salm. Laulu lõpetab mag. cantandi sõnadega: "Cantus ex est", kuid ei järgne "Smollis" ega "Fiducit". Piduisad ja piduemad joovad tühjaks veinikarikad, siis lahkuvad ruumist, et peagi tulla tagasi särpedeta ja asuda oma kohtadele.

Tekkinud vaheaja lõpetab ksv! Vanamees: - "Ad locam!" Kõik kohtadele asunud, tõuseb ksv! Vanamees, võtab sõna ja kutsub laulma "Lipulaulu", mis on kommersivennastuse lõpulauluks. Ka siin minnakse vahetult üle laulule, samuti kui ei öelda laulu lõppedes "Cantus ex est". Lauldakse püsti seistes ja palja päi.

Viimasele ametlikule laulule järgneval vaheajal ksv! Vanamees karistab kommersivennastuse korra vastu eksinuid, kui neid on. Keegi peale ksv! Vanamehe ei tohi seda teha. Esijärjekorras vilistlased, siis kaasvõitlejad ning viimastena rebased. Vilistlased ja kaasvõitlejad võtavad sisse kohalt. Täitnud või lasknud täita oma jooginõu soovitud joogiga, tõusevad püsti, võtavad tekli peast ja ütlevad: "Ksv! Vanamees -olen paraad!" ja kui on kõlanud ksv! Vanamehe vastus: "Sisse võtta!", joovad tühjaks oma jooginõu ja asetavad siis oma ette lauale. Rebastele määrab sissevõtmise mooduse ksv! Vanamees.

Pärast seda kuulutab ksv! Vanamees kommersivennastuse lõpetatuks sõnadega: "Lõpetan kommersivennastuse."

* * *

Jälle algab rebastele pingeline aeg. Samad lauad jäävad ka järgnevaks koosviibimise istumiseks. Neid tuleb puhastada, katta linadega ja vajalikkude toidunõudega ning toiduga. See kõik peab toimuma kähku ja kiiresti.

Ja siis, kui vilistlaste-kaasvõitlejate pere istub lauas, algab kibekiire hoolitsemine, et jälle oleksid täis jooginõud, et laudadel midagi ei puuduks ja tuhatoosid oleksid tühjad.

Samaaegselt tuleb jälgida, kus on vaja pakkuda tuld ja kus viinapudel tühi, et majanduse tagavaradest teda täita... Sääljuures tuleb asju nii ajada, et ka ise toidusest saaks osa. See on suur öö rebastele, tulvil ülesandeid ja kohustusi.

Olenevalt rongide sõiduaegadest panevad hommikused tunnid liikuma nii üksikuid kui ka gruppe, et esmaspäeval algavatel kohustustel olla tagasi. Leidke võimalusi nende jaama saatmiseks ja ärge unustage lahkumist tähistavat laulu: "Aeg kaob kiirelt", mida tavaliselt lauldakse vagunirataste liikudes.

Esmaspäeva hommikupool kulub koristamiseks, sest ruumides tuleb teha ettevalmistusi kaatripäeva eineks, mis algab tavaliselt kell 2.00 päeval. Nii mõnigi pole jõudnud vahepeal käia kodus ja jätkab kommerssi, kuid kõigile kulub ära tubli kaatersuupiste ja peaparandusejook. Ja jälle on rebastel pinge, millel ei näi nagu lõppu olemagi.

Sageli satub kaatripäevale liikmeid ka teistest konventidest ja see tingib eriti vilgast ja asjatundlikku tegutsemist ning käitumist, et esindada oma coetust parimast küljest.

Lõpuks pidage meeles - tubli teiepoolne panus tegelikkuses kajastub vastu kaasvõitlejate poolt lauldavas laulus:

"Kus tubli tegu pälvib kiitu, sääl vaikida ei suuda keel. See kuulub ikka meeste liitu, kel meheteoks on mehe meel!"

Reede õhtul koguneme raudteejaama vastu Tallinn-Riia rongile, et võtta vastu kaugemalt saabuvaid kaasvendi ja ka aastapäeva pidustustele saabuvaid Kesk-Soome Osakonna vendi-õdesid, kellede seas mõnigi kannab meie korporatsiooni teklit."

Hetkeks ksv! Vanamees peatub. Näib nagu mõtleks sellele pikale seletusele otsida veel midagi lisaks comment'i varasalvest, siis aga sõnab otsustunult: "Lõpetan rebaskolleegiumi!"

* * *

Leinakord:

Mõnusat keskustelu kohvik Ateenas korp! -ile reserveeritud lauas segab kutse telefonikõnele. Selgub, konventi on saabunud teade ksv! X-i surmast ja ksv! Vanamehe korraldusel peavad koheselt ilmuma konventi kõik rebased, lihtliikmed ja noored majad. Tuleb jätta pooleli malepartii ja asuda ülesannetesse.

Suur Tundmatu on jätnud kuskil ka pooleli malepartii!

Sisenedes konvendi korterisse märkame, et palju on muutunud tavalises igapäevaelus. Vapisaalis asuv vapp on looristatud leina koos vappi kaunistavate lippudega, vapi all ristatud rapiiridega, vapi kõrvale asetatud tuledega. Vapisaali suure valgusjõuga laelampi on tabanud sama saatus, et saavutada leinaga kaasnevale vaikelule sobivat valgustust.

Mustale tahvlile on lisandunud paljudele tavalistele teadetele ksv! Vanamehe juhised vajalikkudeks ettevalmistusteks ja konvendi sekretäri teadaanne laiendatud juhatuse koosoleku kohta, kus tulevad arutamisele matusega seotud üksikasjad.

Konvendi välislipp on langetatud poolde vardasse.

Kui ksv! Vanamees avab rebaskolleegiumi, on ta ilme kurb. Hoides kätt laual asetseval leinalooristatud värvirapiiril, teeb teatavaks ksv! X-i surma, keda mälestatakse püsti seistes ja palja päi.

Rebaskolleegiumi päevakorras on leinakord. Tuleb olla üksikasjadeni teadlik leinakorrast, sest andes au kadunud kaasvennale, tuleb seda teha eksimusteta.

Lein kestab liikme surma korral leinateate saamise momendist alates kuni kolm päeva pärast matmise päeva. Leina kestvuseks tuleb rebastel ja lihtliikmetel looristada leina korp!-i sirkel (vääniktäht) ja värvikandjatel värvitekkel. Leinata välismärkides liikumine leina ajal on eksimine leinakorra vastu.

Leina kestvus üliõpilasorganisatsioonides on erinev. Kaaslein kestab vaid üks päev - matmise päeval. Sel juhul on kõikide Eesti Korporatsioonide Liitu kuuluvate korporatsioonide välislipud pooles vardas ja kantavad välismärgid leinastatud. Konvendi sekretäri poolt teatatakse leinast ametlikult kõikidele EKL-u korporatsioonidele, EKL-ule, sõpruslepinglastele, ning sõprusvahekorras olevatele üliõpilasorg!-idele. Korporatsiooni kohalikkudele liikmetele korraldab teatamise ksv! Vanamees kiiremas korras. Väljastatavas surmateates püütakse teatada ka leinatalituse, ärasaatmise ja matusetalituse täpsed ajad.

Lahkunu kodulinna ja ülikoolilinna ajalehtedes ilmuvad surmakuulutused. Konvendi liikme surma korral avaldab kaasleina kuulutuse Eesti Korporatsioonide Liit (EKL). Vilistlaskogu liikme surma korral avaldab kaasleina kuulutuse Eesti Korporatsioonide Vilistlaskogude Liit (EKVL). Leinakord on see osa korporatsioonis kehtivatest kordadest ja traditsioonidest, mille täitmist nõutakse täpselt.

Foto - "Valveöö" ksv! E.Sepingu surma puhul (1940)

Leinakorras peituvad vendluse sügavamad sugemed, mis pole enam sümbol, vaid tõelisus ise. Leina kestvusel lein ja vaikus valdavad mitte ainult konvendikorterit, vaid ka iga kaasvenna igapäevaellu asub vaikus ja lein. See on aeg, kus iga kaasvend tõmbub tagasi buršielu uljusest ja rõõmust ja tõelises vaikelus mälestab ühte meie seast. On seletamata selge, et leina kestvusel ei laulda buršilaule ega tantsita! Veelgi enam. Kõik leina kestvuse ajale kavandatud üritused, seltskondlikud koosviibimised, peod ja isegi rebasõhtud langevad päevakorrast ära.

Kui juhtutakse leina ajal sattuma lokaali või möödapääsmatule seltskondlikule üritusele, siis tuleb toimida ja käituda vastavalt leinakorrale. Tuleb hoiduda eemale tantsupõrandast ja seltskonnas aset leidvast laulmisest. Erandiks on lahkunu lemmiklaul, tema sümboolseks mälestamiseks, kuid sellest ei tohi kujuneda mingit pidevat "lõõritamist". Samuti on keelatud "Smollis" ja "Fiducit".

Igasugusele eksimusele (kusjuures rebane ei tohi üldse eksida) peab järgnema enesekaebus, mille lahendamine kuulub vastava korra alla karmide järeldustega. Kaebuse korral on järeldused veelgi raskemad.

On enesestmõistetav, et lahkunud kaasvenda viimasel teekonnal saadavad Fraternitas Liviensise pere liikmed. See viimane austuse ja armastuse avaldus on siiras ja traditsiooniderikas.

Toimub matus ülikoolilinnas, Tartus, muutub konvendi korter tõeliseks leinamajaks. Leinavate omaste nõusolekul tuuakse kadunu põrm konvendi korterisse ja asetatakse vapisaali leina looristatud vapi alla. Puusärgi juurde asub 6-meheline pidev auvalve kuni kalmistu-teekonnani. Auvalve on riietatud frakkidesse, leinas teklitega, särpedega ja värvirapiiridega. Auvalvest osavõtmine on kohustuslik igale kaasvennale ksv! Vanamehe korraldamisel.

Puusärgile on asetatud diagonaalselt korporatsiooni trikoloor ja rinnale lahkunu värvitekkel. Need on ainsad leinata värvid leina kestvusel. Korporatsioonis kehtiva korra kohaselt maetakse kõik surnud kaasvennad värvikandjatena. Juhtub surema liht- või noorliige, loetakse ta surmaga automaatselt värvikandjaks ja tema puusärki ehib ka kolmevärviline trikoloor ja tekkel.

Leinatalitusel asetuvad lahkunu peatsisse paremale poole konvendi juhatuse liikmed frakkides, leina looristatud särpede ja rapiiridega, ja ksv! Vanamees esinduslipuga. Leinatalitusel teeniva õpetaja valivad leinajad. Enamasti on kujunenud eelistatuks korp!-i perre kuuluv vaimulik. Leinatalitus evib vaikse ilme. Ärasaatmise talitus omab samasuguse ilme kui leinatalituski.

Pärast seda kannavad lahkunu põrmu konvendi korterist välja kaasvennad, puusärki saatva auvalve saatel. Konvendi esindus koos lipuga asetub väljatoomiseks väljaspoole konvendikorteri ust ja annab lahkunule viimast au lipu langetamisega.

Leinarong järjestatakse: esikohal aumärgid, kui need olemas -aumärgi tugevuse järjekorras; konvendi esindus lipuga, millele järgnevad pärjad, esikohal konvendi ja vilistlaskogu tammelehtedest põimitud ja värvilintidega ehitud pärjad. Järgneb lahkunu põrm surnuvankril - saadetud auvalvest. Järgnevad leinajad, kelle ridades rohkel arvul leinalooristatud teklites korp! Fraternitas Liviensise liikmeid.

Kalmistu väravale jõudes liigub leinarongi esiosa edasi ja jääb kalmistu teerajal järgi ootama lahkunu põrmu, kelle kannavad kalmule kaasvennad. Matusetalitusel asetub konvendi esindus lipuga kalmukünka peatsisse, paremale poole. Õnnistamisel, puusärgi hauda langetamisel ja leinalaulu laulmisel langetatakse lipp. Haua kinniajamisest võtavad osa korporatsiooni liikmed.

Järelhüüded leiavad aset kalmul. Siin pooleleli ...